SILMAJA

SILMAJA

Laminaatsahtliga kummut

ArvamisedPosted by Silmaja 2014-03-27 14:48

Kui ühel stiilsel vanal kummutil asendatakse pähklivineeriga kaetud sahtlisein laminaatplaadiga, siis mõistame, et see ei sobi ja et kummut on nüüd oma stiili ja väärtuse kaotanud. Samasuguse hinnangu annaksime näiteks õlimaalile, mida on guaššvärvidega parandatud. Üldiselt oskame hinnata, mis sobib ja mis mitte, kuid vanu maju remontides või ümber ehitades on mõistus justkui kadunud. Väga paljud majad on sobimatute detailide või võtetega rikutud. Liigagi palju on maju, mille väärtus on sel põhjusel oluliselt langenud.

Püüan mõista, et majad on lagunenud ja raha vähe, kuid kahtlustan, et probleem on hoopis selles, et majaomanikud ei julge oma tervet mõistust usaldada. Eeskuju võetakse naabrilt, kes on mõtlematusest vanad korras aknad ära põletanud ja plastmassist koledused asemele pannud. Usutakse ehitusmaterjalide poe müüja soravat müügijuttu, kel ei pruugi mingit ehitusalast kogemust ollagi. Valed lahendused levivad nagu kuri nakkushaigus ja rohtu selle vastu ei paista olevat.

Hea majaomanik! Usalda oma mõistust rohkem ja mõtle hoolega enne, kui hakkad oma maja remontima. Eestlane on ennegi kõik vajaliku oma kätega valmis meisterdanud ja seejuures ka tarkust ning ilumeelt üles näidanud. Need oskused ei ole kuskile kadunud, tarvis vaid veidi pingutada ja endas üles leida. Tasuks saad maja, mida su plastmassakendega naabrid kadestama hakkavad. Ehk oledki sina see, kes oma kaine mõistusega leiab rohu selle kurja nakkushaiguse vastu?





Kooskõlastatud rikkumine?

ArvamisedPosted by Silmaja 2013-05-05 16:27

Tartu Tähetorn ehitati Toomele 1807-1810. Kümmekond aastat hiljem ehitati astronoomi elumaja ja 1897 väike vaatluspaviljon ehk nn Petzvali torn. Kompleks on ehitissmälestisena riikliku kaitse all ja lisaks on Tartu Tähetorn kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja, sest see kuulub osana Struve geodeetilise kaare koosseisu.

Paari aasta eest Tähetorn restaureeriti. Järge ootavad üsna lagunenud moega astronoomi elumaja ja väike ümmargune vaatluspaviljon.

2012 kevadel soditi vaatepaviljoni seinad ära. See olevat kunst, mida harrastavad niinimetatud linnakunstnikud. Oma arust rikastavad nad sarnaste sodimistega ühisruumi. Mida küll arvavad sellise teo kohta muinsuskaitseametnikud? Miks on mälestis ikka veel rikutud? Või oli see ametnikega kooskõlastatud?

Nostalgia?

ArvamisedPosted by Silmaja 2013-05-05 15:06

Vankritel ja rehadel enam õiget tööd pole. Nüüd on neile lilled peale istutatud ja asetatud pügatud muru peale aiaskulptuurina kõigile vaatamiseks. Väga armas! Kuid varsti neid enam pole - lagunevad lageda taeva all lihtsalt ära. Ega neid vanu asju nii palju enam järel polegi. Mõistlikum oleks need varju all hoida, et ka tulevad põlved saaksid ajalugu oma silmaga näha ja käega katsuda.

Ettevaatust - Tartut on tabanud karniisitõbi!

ArvamisedPosted by Silmaja 2011-08-03 13:40

Paljude Tartu kesklinna majade räästakarniisid on meetrite viisi maha kukkunud. Probleem on eriti ulatuslik ülikooli peahoone ümbruses, mistõttu võiks seda koguni epideemiaks pidada. Tõve peiteaeg on paar aastat, mil vihmavesi karniisi läbi leotab ja külmatsüklid konstruktsiooni vastupanu murravad. Eriti ohtlikud on sügisesed vihmad ja sellele järgnevad külmad, sest karniisid ei jõua enne külmade tulekut niiskusest toibuda. Maha kukkudes on need ohtlikud ka inimestele - kokkupuude suurema tükiga võib lõppeda isegi surmaga.

Karniisitõve põhjusi võib olla mitu. Tavaliselt kahtlustatakse ikka paksu lund, aga see ei saa põhjuseks olla, sest paks lumi sajab ka tervete majade katustele ja on seda teinud aegade algusest saadik. Üheks põhjuseks võib olla katusetegijate nadi töö, eriti plekkseppade oma, kes räästarenne ja vihmaveetorusid teevad ning paigaldavad. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks on siiski majaomanike küündimatus, sest nad ei küüni katust ega karniise õigeaegselt kaema ja kontrollima. Mahasadanud karniisid pühitakse lihtsalt kokku ja asi vaikitakse maha.

Loodame siiski, et tõve vastu hakatakse võitlema, sest muidu muutub asi liialt ohtlikuks ka inimestele ja Tartust tuleb hakata eemale hoidma. Sügisvihmad ja miinuskraadid pole enam kaugel, aga ka praegu tuleb Tartu kesklinnas käies ettevaatlik olla ja igat karniisi karta.

Karniisitõvele iseloomulik lagunemine. Probleemi vanus võib olla 2-3 aastat.

Kohesel sekkumisel suhteliselt odavalt ravitav.

Karniisitõve kaugelearenenud vorm. Probleemi vanus võib olla 20-30 aastat.

Ravimiseks tuleb kahjustunud piirkond täielikult asendada.

Pangamajad

ArvamisedPosted by Silmaja 2011-05-30 15:46

Tartu uuel SEB pangamajal on üksjagu sarnasusi Rootsi Riigipanga hoonega Stockholmis. Aga eks Rootsi pangad peavadki vist sarnased olema.

Rootsi Riigipanga kuubi projekteerisid arhitektid Peter Celsing ja Jan Henriksson 1970

Tartu SEB kuubi projekteerisid arhitektid Emil Urbel ja Andrus Mark 2010

Visuaalne müra

ArvamisedPosted by Silmaja 2011-05-22 16:01

Tänapäeval pole 10-meetriste hiidreklaamide trükkimine mingi probleem. Pildil on reklaamiplagu, millele mahtusid ainult jalad, aga kindlasti saab teha ka nii suure, kuhu võrgutaja täies pikkuses peale mahub. See eeldab loomulikult suuremaid ja kõrgemaid kaubamaju, aga nende ehitamine pole samuti probleem ja kaupmeestel träni puudust ei ole. Küsimus on ainult, kellele ja milleks seda kõike vaja on. Väheusutav, et sellel reklaamil lubatud 11% allahindluse peale kõik tormi jooksid ja poe tühjaks ostsid. Plakat maksab, ülespanemine ja mahavõtmine samuti. Küsimus ka selles, kes selle kulu kinni maksab? Loomulikult ostjad. Mis sellest plagust nüüd edasi saab? Tõenäoliselt ei lähe see mitte korduvkasutusse, vaid prügimäge kergitama. Lisaks prügile oli see seinal olles ka visuaalne müra.

Alatskivi loss

ArvamisedPosted by Silmaja 2011-05-08 19:31

Alatskivi liss on lõpuks restaureeritud ja ootab külalisi. Vaata lähemalt http://www.alatskiviloss.ee/

Nii suure hoone hooldamine ja korras pidamine on suur töö, mida jätkuks pidevalt mitmele majahoidjale. Kahjuks ei ole enam kombeks majahoidjaid palgata ja töö peavad ära tegema entusiastid, kel niigi koormus suur. Probleemid hakkavad kuhjuma ja jäävad suuremat remonti ootama. Kogemused on näidanud, et maja eest pidevalt hoolt kandva majahoidja palkamine tuleb odavam, kui viimse piirini lastud kahjustuste remontimine.

Keegi arvas, et on nägusam, kui katust katvad kiltkivid ulatuvad räästarennini. Kiltkivi on küll ilmastikule vastupidav, kuid koormuste suhtes habras ja sellele ronimine lume rookimiseks ei ole võimalik. Katusel puudub aluskatus, mistõttu imbus räästa juurde tekkinud jää- ja lumevalli taha kogunenud sulavesi kivide vahelt konstruktsioonidesse ja rikkus viimistluse nii fassaadil kui ka ruumides. Ulatuslikud kahjustused on ka esifassaadil (pildil on tagafassaadi kahjustus). Probleemi poleks ehk tekkinud, kui räästa juures olnuks umbes meetri kõrguselt plekk-kate. Lund tuleb katuselt koristada ilmselt tõstukilt.